Eesti Politsei

..Ja halvad uudised jätkuvad..

Ma olen praegu väga, väga vihane, seega vabandan juba ette selle blogi pärast.

Nii, esiteks jee.. ma olen IKKA haige.. ja IKKA VEEL ei ole mul üldse häält. Alguses on jah naljakas kui häält ei ole ja niisama kähised nagu vana prügikoll, aga peale mitmendat päeva ja juba peaaegu nädalat hakkab see närvidele käima ja mitte vähe. Eriti siis kui on tõesti väga vaja häält kasutada ja siis üritad midagi kähiseda ja kui mitte midagi välja ei tule ja keegi sind ei kuule siis on tahtmine lihtsalt nutma hakata!!

Oleks see siis ainuke masendav moment tänasest päevast... EI, loomulikult mitte!!!!!

Mõtlesin siis täna, et pean siiski korraks välja minema ja apteegist endale rohtu tooma ja kuna Tito nagunii poodi oli minemas siis sättisin ennast kaasa ja mõtlesime et läheme siis juba autoga. Jõudes alla garaazi tabas meid OI KUI TORE üllatus!!! Me autosse oli JÄLLE... ma üten J.Ä.L.L.E. sisse murtud. Ei tea paljud teist mäletavad, aga eelmine aasta augustis murti meile samuti sisse, seega alles vähem kui 5 kuud tagasi. Kui eelmisel korral oli lukk lahti muugitud siis sel korral olid pätid ''viisakamad'' ja ei hakanud midagi isegi kriimustama vaid lõikasid tagaklaasi tihendi katki, eemaldasid ettevaatlikult akna, ronisid sisse, keerasid teise akna alla ning kui asjad varastatud asetasid taaskord ettevaatikult klaasi tagaistmele teki peale, ronisid välja ja tegid minekut. (?!?!?!?!??!?!??!?!?!!!!!????!?!??!!!!)

Õnneks ei olnud neil sealt midagi erilist võtta: väike kodu kassettmakk (umbes 500.-), mõned CD'd ja see jubin mis ühendab autoraadiot ja cd pleierit... kõik muu oli alles.

Auto juurde jõudes ja nähes mis oli tehtud hakkas väike viha juba tõusma, sest ikkagi juba ju teine kord. Helistasin politseisse. Tädi kes vastas oli VÄGA tore, hoolis minu murest ja pani kõik info kirja. Ja tundis isegi kaasa. Ütles, et saadab kellegi kohapeale niipea kui võimalik. Möödus mõni tund ja ma sisimas lootsin, et inimene kes tuleb EI OLEKS seesama naine kes eelmine kord, sest see oli kõige hullem ja ükskõiksem ja kurjem jne inimene keda ma olin üldse kunagi näinud. Ülla-ülla.... aga LOOMULIKULT OLI SEE SAMA NAINE KES EELMINE KORD!!!!!!

Nüüd siis sellest, miks mu viha veelgi kasvas... Astus siis naine oma uhkest Nissani politseiautost välja suur tülpimus näos. vaatas autot, küsis, et mis ära võeti, ma siis ütlesin, seepeale nähvas ta mulle et mis me siis jätame asju autosse, mina imestusega ütlesin, et ega tavaliselt ei jätagi midagi, see raadio oli ainult üheks korraks sinna jäetud ja just siis ta ka varastati. Seepeale käsutati mind pollariautosse tagaistmele. Seal istusin ma nagu lollakas, naine nähvas ja tulistas mind küsimusega millele ma vastuseid ei osanud anda ja seepeale naeris mulle näkku nagu ma oleks täielik idioot et sellise asja pärast üldse politsei välja kutsusin. Ok võibolla olengi idioot aga minu täiuslikus või siis tavalises NORMAALSES maailmas on viimaste andmete järgi OK kutsuda politsei kui autosse või kuskile mujale on sisse murtud. Kas mitte see pole siis politsei töö uurida ja teha avaldusi ja võtta sõrmejälgi vms?? Oi vabandust tädi politseiriietes, et ma seda arvasin.... las ma teen selle avalduse ise ja võtan ISE sõrmejäljed ja mis veelgi parem tulen ise politseisse tööle et sina mingil juhul ei peaks kuskile kohale sõitma ja mingit kuritegu uurima ega kirja panema ja laskma ennast sellest segada, et keegi on hädas ja sa oled ainus inimene kes neid võib aidata.... Palun väga vabandust et julgesin kasutada numbrit 110!!!! Oeh.... minu küsimuse peale, et kas klassilt ka VÄGA SELGESTI NÄHTAVAID sõrmejälgi võetake nähvati mulle taas näkku et tema on ekspert ja seal EI OLE mingeid sõrmejälgi... hmm............ aga huvitav kas mina olen siis silmavärdjas ja näen lambist seal suuri ja rasvaseid sõrmejälgi???? Ilmselt küll!! Varsti sai mul tema mürgistest kommentaaridest küll ja astusin autost välja ning läksin eemale. Juba teist korda pidin ma seda läbi elama ja MIKS??? Varsti visati mu dokument ja auto tehniline pass mulle näkku tagasi ja sõideti lihtsalt minema ilma sõnagi ütlemata... mm... KAS POLE TORE!!????? Ja ma jäin taaskord nagu LOLL sinna neile järgi passima täielikus teadmatuses mida edasi teha või kellega ühendust võtta või kuhu minna autot parandama!!

Nii me seal nõutult passisime ja seejärel hakkasime ise klaasi tagasi panema. Kuna meil Titoga mõlemal olid närvid juba läbi sellest toredast politseitädist siis läksime omavahel ka veel raksu... see veel puudus eksole.

Nüüd oleme muidugi juba ära leppinud ja ma kähisen edasi ja valutan kurku,sest mõndade kiftide inimeste pärast pidin täna ennast hulluks ''karjuma/kähisema''.

Kas sellist Eesti Politseid me tahtsimegi??

Mina ei tahtnud!