Kuidas meil siis läheb????

Nüüd olen juba 3 nädalat kadunud jälle olnud ja keegi ei tea minust midagi!! Bööö!!!! Aga siin ma jälle olen! Juhhei!!! Rõõmustage!!! PLAKSUTAGE!!!! NÜÜD!!!! okei....

Kuidas meil siis läheb???? Teisipäeval saame juba 3 nädalaseks.. või noh siis mu poeg saab... mitte mina... ma olen natuke vanem! Ta on juba kasvanud ja kosunud ja nüüd rohkem inimese moodi juba haha...

Appikene, enne selle blogi kirjutamist oli mul päeval nii palju mõtteid millest kirjutada, aga nüüd on ju loomulikult kõik peast läinud!

Teate seda Natasha Bedingfieldi (no mina ei tea kuidas tema nime kirjutatakse) laulu ''I wanna have your babies'' .... noooo.... ma ütlen MORE POWER TO YOU!!!! haha... mina küll praegu ei taha rohkem beebisid! hahaha!! Seda mitte sellepärast, et ma nendega hakkama ei saaks, vaid sellepärast, et ma ei taha seda nende ootamist ja ilmale toomist hetkel küll uuesti läbi elada... tean et see aeg läheb üle ja siis tahaks juba jälle aga noh see aeg pole minu jaoks küll veel praegu kätte jõudnud! Niiet jah!

Täna oli nii tore päev! Ilus ja soe! Käisime õues ja olime seal lausa 2 tundi. Poleks arvanudki, et võin ringi kärutamisest nii palju rõõmu tunda!!! See oli kohe hea ja värskendav, et sai jälle kodust välja päikese ja värske õhu kätte, muidu kõngen veel siin toas ära eksole! Ootan juba homset, et saaks jälle õue minna! Usun, et Nathan jäi ka rahule!

Nüüd siis natuke ka Nathanist.. Muide ma ei ole unustanud pilte eksole... aga panen need üles ilmselt teisipäeval, kui viitsin HAAA-HAAA! Kes kannatab... sellel kasvavad seened selga, niiet kannatage, siis ma saan seenesousti! Mmmm!! Niisis Nate'ist.. nagu juba mainisin on ta juba kosunud ja suudab peaaegu juba ise oma pead hoida! Oi küll ma ootasin seda aega!! Alguses haiglas ei julgenud ma teda ju kättegi võtta, sest kartsin, et tal kukub pea otsast ära või ta läheb pooleks või keeran ma talle öösel otsa või siis lõpetab ta lihtsalt hingamise.... jube eksole! (Annely kartis ka samu asju!...okei võibolla mitte viimast kahte!) Aga nüüd on juba palju julgem olla. Olen juba palju kindlam ja kiirem näiteks mähkmetevahetuses ja ka ta sülle võtmises ja liigutamises. Ta teeb vahest nii naljakaid nägusid ja liigutusi, et näiteks suutis mu muidu mitte eriti naerva ema südamest lõkerdama panna! Tore ju! Nate on täiesti kiindunud ja minusse ära armunud, sest iga kord kui ma toast või tema juurest ära lähen ja ta parasjagu magab, on kohe silmad lahti ja hakatakse emmet otsima... sama ka siis kui ma tagasi tulen, siis kohe rõõmustatakse! Muidugi meeldib talle issi ka, aga eks emme on ikka asendamatu! Vot nii uhke olengi! hehe...

Olgu, läheb praegu pikaks ära..aga tulge jälle varsti tagasi lugemaks uusi seiklusi meie elust!

bääää
*kägin* *kägin*
joisajgiubSÖDJgh

See oli siis Nathani poolt ;)