Kui nüüd mõtlema hakata siis veereb aeg ikka liiga kiiresti! Alles oli eelmise aasta september ja ma mõtlesin, et jama, jälle ei jõudnud oma vana armsa kooli aktusele... ja nüüd juba jälle september...
Praegu ei jaksa pikalt kirjutada... tegelikutl ei olegi sellist aega kui jaksaks. Hetkel tundub elu minust kuidagi kõrvalt mööduvalt, mul on aeg lihtsalt maas ja pole aimugi mis päev, kuupäev või kellaaeg parasjagu käimas... :) Aga vahel ongi just nii kõige parem!
Kuidas meil läheb? Ikka hästi.. kasvame ja elame oma elusid :) Kindlasti kirjutan me tegemistest ka pikemalt...
Õueskäigud on meil nüüd sellised:
Alguses oli ikka hirmus mul mõelda kuidas oleks ilma Titota õues käia kahe lapsega... aga tegelikult kui selle ära proovisin, siis nägin, et polegi midagi nii hullu... lihtsalt peab varuma rohkem aega..
Ongi tänaseks kõik... vajan natuke und (tegelikult ikka kasvõi ühtegi täismagatud ööd.... olen ju juba kuudekaupa mitte magada saanud.. oeh...).
Hiljem jälle :)
1 comment:
The blog has woken up from long nap, yehaa :) Tubli oled! Ega vist saagi sult nõuda, et no kirjuta nüüd tihti siia, kui kahe lapse kõrvalt enda jaoks aegagi raske võtta, nii et täitsa väljavabandatav su blogi aktiivsus :P
Post a Comment